Mis on kasepühad?

Nelipüha, suvistepüha, suvisted, kasepühad, meiud, kiigepühad.
Piibli järgi andis Kristus oma jüngritele käsu olla viiekümnendal päeval peale tema ristisurma ja ülestõusmist Jeruusalemmas. Nii ka sündis. Peetrus pidas seal jutluse, mille tulemusena 3000 inimest end ristida lasid. Alates 1696. aastast peetakse nelipüha kristliku koguduse sünnipäevaks.
Suvistepüha on kristlusest palju vanem. Heebrealased tähistasid samal ajal lõikuspüha ning tänasid loodusjumalaid esimese viljasaagi eest.
Suvisted on eestlastele ennekõike looduse ülistamise püha. Tuppa tuuakse noored kased, toomingaoksi ning kevadlilli.
Meie esivanemad pidasid kogu loodust hingestatuks. Taevast, vett, maad, õhku, puid ja kive valitsesid jumalad ja haldjad. Kuna inimeste elu ja toimetulek olenes viljasaagist ja karjasaadustest, püüti jumalad ja haldjad heldeks meelitada, neid tänada ning ohvriande tuues lepitust otsida ja nende võimalikku viha leevendada.
Ka meie igapäevane tänusõna oli algselt palve jumala poole. Pöördumisest “aita, jumal!” sai ajapikku “aitüma”. Praegu on lausest järel vaid “aitäh”.

Kasutatud kirjandus: Tali, E.-M., T. Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 2001

Koostas Kerttu Pakkonen 6.klass

Õp. Tõnu Veimer