Aastaring on täis

Jälle on sügis, kask on langetanud lehed ja valmistunud puhkeperrioodiks. Jääme meiegi ootama uut kevadet!

Kask õitseb!

"Hiirekõrvad" tulevad

Kasel on märgata esimesi rohelisi lehekesi.

Külalised Kamerunist

20. aprillil külastasid meie kooli Leslie Emeh Njume, Christine Leonie Ngadeu Njomou (Kamerunist), Mari Nuga (Eestist) ja Simone Leppler (Saksamaalt) .

Nad töötavad kõigis kolmes riigis vabatahtlikena kohalikes koolides ja noortekeskustes ning projekti lõpuks koostavad õppemeetodite ja –vahendite kogu (esitlused, töölehed, õppekavad, jne) toetudes GLOBE programmi metoodikale. Projekti lõppeesmärgiks on suurendada õpilaste teadlikkust kliimamuutuste ja säästva arengu osas, suurt rõhku pannakse kultuuridevahelisele õppimisele.

Kamerunlased tutvustasid oma maad.

Meie õpilased tutvustasid külalistele oma keskkonnaalaseid uurimisi ja projekte. Triin ja Mehis rääkisid suvisest keskkonnalaagrist Võrtjärve ääres, Tanel ja Villem ilmavaatlustest, Toomas lennukijägede vaatlustest, Kaupo kaseprojektist, Siim lindude rõngastamisest.

Külalised said maitsta tõelist kasemahla.

Vaata veel pilte http://www.sjg.edu.ee/loodus/pildialbumid/gallery/

ja loe Sakalat

Kamerunlaste teistest tegemistest kirjutas ka Postimees

Üllatus!

http://www.tiigrihype.ee/

Kõik projektis osalenud õpetajad said Tiigrihüppe Sihtasutuse tänukirja ja mälupulga.

Suur tänu kõigile õpilastele, kes nii usinasti projektiga tegelesid!

Täna hommikul saabusid künnivaresed

Täna hommikul kell 7.30 saabusid künnivaresed. Nad hakkavad pesitsema meie kasest umbes 200 meetri kaugusel vahtra otsas. Sellel puul on nende pesad juba kolmandat pesitsusperioodi. Kase oksad oleksid neile liiga nõrgad.

Miks kevad veel ei tule?

Ootame pikisilmi esimesi kevadekuulutajaid. Osaleme projektis "Tere, kevad".

Kuidas toota paberit?

Tselluloosi toodetakse nii okaspuude (kuuse-, männipuit jt.) kui ka lehtpuude (kase-, vahtrapuit jt.) puidust. Purustatud puitu töödeldakse kaltsiumvesiniksulfiti Ca(HSO3)2 lahusega või naatriumhüdroksiidi ja naatriumsulfiidiga (Na2S). Tselluloosi saamine põhineb puidust kõrvalainete eraldamisel. Kõrvalaineteks on tselluloosist väiksemaid molekule sisaldav polüsahhariidide segu – hemitselluloos, aromaatseid tuumi sisaldav biopolümeer ligniin, mille ülesandeks on puidukiudude sidumine, ning samuti tärklis, sahharoos, vaikained jm. Tselluloosi tootmiseks keedetakse esmalt peenestatud puitu 130- 170oC juures lahustitega, milles lahustub ligniin, kuid mis ei toimi tselluloosisse (kaltsiumvesiniksulfit jt.) Seejärel pestakse tselluloos keetmisel moodustunud kolloidlahusest välja. ja suunatakse paberimasinasse.
Paremad paberiliigid sisaldavad rohkem tselluloosi ning kiudainena kasutatakse puidu asemel lina, kanepit, puuvilla ning kaltse (rahapaber).
Rasva- ja veekindlat paberit, nn. pärgamentpaberit saadakse paberi lühiajalisel töötlemisel väävelhappega. Kõrvalsaadusena tselluloosi tootmisel saadakse glükoosi, mis läheb etanooli või söödapärmi tootmiseks. Ühe tonni tselluloosi tootmisel tekib umbes 10- 12 tonni tootmisjääke. Ühes tonnis tootmisjääkides sisalduvast suhkrust võib aga toota 10 liitrit 96%- list etanooli.

Paberi tootmine on väga energiamahukas. Ka vanapaberi saab ära kasutada uue paberi tootmiseks koos puiduga. Nii saame kokku hoida energiat.

Kas tead, et
1 kilogrammist vanapaberist saab ümbertöötamisel (lisatakse ka puitu) valmistada 1,6 kg uut paberit;
Kogudes 70 kg vanapaberit, säästad ühe puu.

Kasutatud kirjandus:
Köstner, A. Orgaaniline keemia. 1994

Meie ökorühma töövihik. Tallinn 2002
Koostas Triinu Pihlak 9.klass
Õpetaja Tiina Idla

Modifikatsiooniline muutlikkus kase lehtedel

Tunnuste avaldumisel on tähtis osa keskkonnatingimustel. Nii on kõik kase lehed iseloomuliku kujuga, kuid lehelaba pikkus ja laius võiv varieeruda. See sõltub lehtede asupaigast puul ning nende valgustatuse ja toitainetega varustatuse erinevustest.
Keskkonatingimustest tulenevat tunnuste verieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks.
Mõõdeti ära 30 kaselehe pikkus ja selle järgi koostati variatsioonikõver.

Mõõtmisi tegid 12.klassi õpilased

Diagrammi koostas Allar Vendla
Õp. Ly Valdmaa

Kuidas joonistada kaske?

4. ja 7. klassi õpilased joonistasid kunstiõpetuse tunnis kaske. Need pildid joonistasid Anu Kookla, Henriette Raude ja Tanel Lohu 4. klassist. Neid juhendas Reeda Sadam.

What does „birch“ mean?

This is what Monolingual dictionaries say:
The noun „birch“ has 3 senses:
1. birch- hard close grained wood of any of various birch trees; used especially in furniture and interior finishes and ply wood.

2. birch , birch tree- any betulaceous tree or shrub of the genus betula having a thin peeling bark.

3. birch, birch rod- bundle of birch twigs used to hit people as punishment.

The verb “birch” has one senses .
1. birch- whip with a birch twig.

The adjective “birch” has one senses .
1. birch , birchen, birken- consisting of or made of wood of the birch tree.

http://www.word2word.com/english.html

There are many different species of birch trees. They can be divided into two kinds, the white bark birches and the dark bark birches. The native white bark birches are: European White Birch, Silver Birch ( Betula pendula) .
Paper Birch Canoe Birch (Betula papyrifera) .
Grey Birch, Poplar Birch (Betula populitolia)

The native dark bark birches are:
Yellow Bark Birch (Betula lutea)
Sweet Birch, Cherry Birch ( Betula lenta)
Red Birch, Black Birch, River Birch (Betula nigra)
Water Birch ( Betula occiolentalis)
Ashe’s Birch ( Betula uber)

http://www.hortsource.com/birch_trees.htm
http://www.2020site.com/trees/birch.html
http://www.thewoodbox.com/data/wood/birconto.htm
http://www.domtar.com/arbre/english/p-boulj.htm

To the Celts and many other people, certain trees believed to the sacred. One of those
trees was the birch tree.

http://geocities.yahoo.com/

The Celts divided their year into tree months. The first tree in the Celtic calendar was
Birch (Beth) – from December 24 – January 20 .

Poet Robert Frost wrote a nice poem called “ Birches “

http://quotations.about.com/cs/poemlyrics/a/Birches.htm

The word "birch" has been used as a family name in the English language: actors, scientists, etc. like John Birch, Edna Birch, Thora Birch.

http://thora.org/navframe.html
http://emmerdale.org/emmerdale/profiles/edna.htm
http://college.hmco.com/history/readerscomp/rcah/html/ah_047800_johnbirchsoc.htm

Compiled by: Karl-Jürgen Kivi, Jane Lohu, Kerttu Pakkonen
Instructed by: Tiiu Kitsemets

Mis on kasepühad?

Nelipüha, suvistepüha, suvisted, kasepühad, meiud, kiigepühad.
Piibli järgi andis Kristus oma jüngritele käsu olla viiekümnendal päeval peale tema ristisurma ja ülestõusmist Jeruusalemmas. Nii ka sündis. Peetrus pidas seal jutluse, mille tulemusena 3000 inimest end ristida lasid. Alates 1696. aastast peetakse nelipüha kristliku koguduse sünnipäevaks.
Suvistepüha on kristlusest palju vanem. Heebrealased tähistasid samal ajal lõikuspüha ning tänasid loodusjumalaid esimese viljasaagi eest.
Suvisted on eestlastele ennekõike looduse ülistamise püha. Tuppa tuuakse noored kased, toomingaoksi ning kevadlilli.
Meie esivanemad pidasid kogu loodust hingestatuks. Taevast, vett, maad, õhku, puid ja kive valitsesid jumalad ja haldjad. Kuna inimeste elu ja toimetulek olenes viljasaagist ja karjasaadustest, püüti jumalad ja haldjad heldeks meelitada, neid tänada ning ohvriande tuues lepitust otsida ja nende võimalikku viha leevendada.
Ka meie igapäevane tänusõna oli algselt palve jumala poole. Pöördumisest “aita, jumal!” sai ajapikku “aitüma”. Praegu on lausest järel vaid “aitäh”.

Kasutatud kirjandus: Tali, E.-M., T. Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 2001

Koostas Kerttu Pakkonen 6.klass

Õp. Tõnu Veimer

Kes on kase-maltsaürask?

Kasel on putukaid üle 500 liigi. Mõned neist on puul tema seemikueas, teised kasutavad elujõus kaske, kolmandad aitavad lõpule viia mahalangenud tüve lagundamise.
Ilusalt, siledalt ja elujõuliselt kaselt tohtu kätte saada on peaaegu võimatu. Surnud puu toht aga on lahti ja lipendab. Kui nüüd niisugust lipendava tohuga puukest lähemalt uurida, märkame tihtipeale tema valgel koorel auguridu – märki, et siin on askeldanud kase-maltsaürask. See 5–6 mm pikkune läikivmust (noorelt pruun) mardikas kaevandab puu koore alla umbes 10 cm pikkuse emakäigu, mille servadesse munetud munadest arenevad valged jalutud tõugud, kes kaevandavad igaüks omaette pruuni näripuruga täidetud käigu. Tõugukäigud kulgevad algul risti emakäiguga, seejärel hargnevad kiirjalt laiali – nii kujuneb koore alla üraskitele omane käigumuster.

http://www.loodus.ee/el/vanaweb/

Koostajad: Eva Liisa Reile, Allar Joandi 8b klass

Õp. Ly Valdmaa

Kui palju küttepuid saaks meie kasest?

Tööõpetuse tunnis arvutasid poisid välja, et meie kasest saaks 5,3 tm(tihumeetrit) ehk 9 rm(ruumimeetrit) puitu.
Kase kütteväärtus on kõrgem kui lepal ja okaspuudel.
http://www.halupuu.ee/?m1=6

Kask väärispuiduna on ilus, hele ja tugev.


õp. Roman Aver

Kuidas mõõta puu kõrgust?

Puu kõrguse määramine tasapeegli abil.

Vahendid: tasapeegel (ca 20 * 20 cm) ja mõõdulint

Töö käik: Asetada puust teatud kaugusele peegel ja siis üks õpilane seisab sellises kohas, et peeglist oleks näha puu latv (vaata joonist).
Kaasõpilased mõõdavad lõikude a, b, c pikkused (c- vaatleja silmade kõrgus)
Kolnurkade sarnasuse põhjal: h/c =a/b, millest järeldub, et puu kõrgus on h=(a*c)/b
Mõõtmistulemused: a=12,25m; b=0,9m; c=1,79
h= 24,4m
Kolmnurkade sarnasus tuleneb valguse sirgjoonelise levimise ja valguse peegeldumisseadusest, s.t. alfa = beeta

Mõõtmised teostasid: Silve Aule, Maanus Vinni, Rainis Veskis, Kristjan Kuldvere 9.klass
õp. Rihet Aver

Kes on kasetriibik?

Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba.
Kasetriibik on Eestis üldiselt laialt levinud, aga puudub täielikult saartel. Maailmas leidub teda Kesk-Euroopast Baikali järveni. Põhja-lõuna suunas ta nii laialt levinud ei ole, kuid teda esineb sellegipoolest Kesk-Skandinaaviast Karpaatideni.
Kasetriibik elab niisketes metsades kus tingimata peab kasvama lehtpuid ja võsa. Sellises kohas otsib ta mõne puu murdumisel allesjäänud ja juba natukene pehkinud kännu, mille sisse uuristab pikki käike. Käikudest otsib ta süüa ning sinna uuristab emasloom ka väikese kambri poegimiseks. Seal toob ta juuni või juuli kuus ilmale 4…5 poega. Pojad on algul pimedad ja abitud. Ühe kuu vanuselt saavad nad nägijateks ja 1,5 kuu vanuselt hakkavad iseseisvalt elama. Kasetriibikud sigivad ühe korra aastas. Tavaliselt jääbki see neile ainsaks korraks elu jooksul, vaid vahel harva võivad nad elada ka nii kaua, et saavad veel teise korra sigida.
Süüa armastab ta peamiselt igasuguseid putukaid ja nende vastseid, kuid ei ütle ära ka taimede seemnetest ja pungadest. Teda ennast söövad nirgid ja kakud.
Talve veedavad kasetriibikud taimedega vooderdatud pesas magades. Talveuni kestab septembrist maini.
Kuigi kasetriibik on Eestis alati olnud küllaltki laialt levinud, ei tundnud teda meie esivanemad, kes teadsid muidu loodusest üsna palju. Ei tunta teda ka praegu. Selle põhjuseks on kasetriibiku öine ja suuresti varjatud eluviis.
Kasetriibik on meil kaitse all (alates aprillist 2003) seetõttu, et seda nõuavad/soovitavad Euroopa looduskaitse õigusaktid.

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET2.htm

http://www.hot.ee/pisiimetajad/NR12.HTM

Koostas Kristin Sepp 7.klass
Õpetaja Ly Valdmaa

Kes istub kase otsas?

Iga päev võib märgata, et meie kase otsa käivad istumas ja aega veetmas ühed mustad linnud. Enamasti on nad kahekesti. Kes nad on?
Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall ning paistab tumeda sulestiku taustal hästi silma. Hakiparved pesitsevad kirikutornides, müüride ja varemete õõnsustes ning parkides puuõõntes, kuid sageli ehitavad pesa ka lihtsalt puu otsa okste vahele. Pesaks kuhjab hakk kokku igasugust kraami, mida ümbruskonnast leida on - puuoksi, niint, sammalt, puulehti, paberiräbalaid jne. Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid, kuid samal ajal võib ta väikelinde nende pesadest välja tõrjudes pidurdada nende pesitsemist.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm

Koostas Rainer Mahl 7.klass
Õp. Ly Valdmaa

Unsere Birke

Eine Birke wächst in unserem Schulhof,
man kann sagen, sie ist ganz schön und hoch.

Unter der Birke sind Bänke,
Kinder mögen da sitzen und denken.

Im Herbst, wenn es kälter wird,
fallen von der Birke die Blätter.

Im Frühling, wenn die Birke wieder Blätter treibt,
singen im Baum Vögel und die Sonne scheint.

Die Birke begrüsst uns jeden Morgen,
sie macht uns glücklich und wir vergessen unsere Sorgen.

Die Birke weiss alle unsere Geheimnisse
und mehr grösser als sie selbst, sind ihre Kentnisse.

Kristel Lenk 12 klass.

õpetaja Reet Võlumägi

Kask kliimamuutuste vastu

Kliimamuutustest loe ....

Koostas Taavi Käba 9.klass

Õpetaja Ly Valdmaa

Rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioonide võrgustik Friends of the Earth Europe korraldas 28. veebruaril rahvusvahelise kampaania "Lumememmed kliimamuutuste vastu", et paremini teadvustada kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi. Ka meie kooli õpilased tegid lumememmi õpetaja Reeda Sadama juhendamisel. Meie loosung oli "Lumememmed lastelastele".

Vaata veel pilte lumememmedest ...

Miks kaseviht on kasulik?

Targad teavad rääkida, et kasevihast paremat pole. Eriti hea viha pidavat saama vesisel pinnasel kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Hea kaseviha saamiseks tuleb vihtade kuivatamiseks leida päikese eest varjatud õhurikas katusealune. Parajalt kuivad on vihad keskeltläbi 2-3 nädala pärast. Saunapäeval võetakse vihad sealtsamast katuse alt ja pannakse tunniks külma vette, seejärel pooleks tunniks tulisesse vette – et lehed paremini viha küljes püsiksid. Loe edasi

http://www.saunamaailm.ee/index.php?123186
http://www.algaveod.ee/kasevihad.htm
www.varleton.ee/artiklidA.html#Õige%20kaseviht%20käib%20läbi%20heinaküüni.

Mõista, mõista, mis see on?

Roheline mamsel käib iga laupäev ühe reite vahelt teise reite vahele?

Roheline saks, roguskist kaelarätik?

Üks rohelise riietega isand saatis sulle palju tervisid, et ta pole sind enam sestmaalt näind, kui ta su reite vahel käis?

Roheline poisikene käib iga nädala kosjas?

http://www.folklore.ee/~kriku/MOISTA/puhtus.htm

Koostasid: Einar Mahl 9.klass, Karmen Valk 10.klass

õp. Ly Valdmaa

Kes on kasekana?

Teder on saksa keeles Birkhuhn, mis tõlgituna tähendab kasekana. Teder on priske kodukana suurune kanaline. Eestis on teder kõikjal levinud, teda pole vaid üksikutel meresaartel. Tetre võib kohata igat tüüpi metsades, soodes ja muudes paikades. Teder muudab oma elupaika vastavalt oma elutsüklile. Pesitsusaladena kasutab madal- ja siirdesoid, põõsastikke, metsaservi. Mängud toimuvad tavaliselt lagedates paikades põldudel, lagendikel ja isegi jääl, kusjuures kord valitud mänguplatsi kasutatakse ka järgnevate põlvkondade jooksul. Sügisel laienevad tedre pesakondade elupaik veelgi marjade kasvukohtadega. Talvel on teder seotud kasepuistutega. Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest.

Kasutatud materjal Eesti selgroogsed

Koostas Kerttu Olesk 7.klass

Õp. Ly Valdmaa

Kes on kase keerukärsakas?

Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega, rullides puulehed vastsehälliks. 4-millimeetrineputukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Niijääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse 4-6muna, igaüks erilisse kattekoetaskusse.

Kasutatud kirjandus: Masing, V. Kase aasta.Avita 1966

http://zooex.baikal.ru/pictures/coleopt/curcul/Deporaus3_mod.jpg

Koostas Villem Voormansik 8.klass

Õp. Ly Valdmaa

Milline on arukask, teised kased?

Põhjapoolkera arktilistel aladel, parasvöötmes ja lähistroopika mäestikes on kokku 60 liiki kaski, neist enamik asustab Ida-Aasiat ja Põhja-Ameerikat. Kased on heitlehised, ühekojalised, valguslembesed tuultolmlejad puud või harvemini põõsad. Paleobotaanilised leiud tõestavad kaseliste esinemist juba ülem-kriidi ajastul. Sugukonna esindajatele on iseloomulik ektotroofne mükoriisa ehk seenjuur, hambulised rootsulised lihtlehed ning varakult langevad abilehed. Isasurvad on alati rippuvad, emasurvad võivad olla nii rippuvad kui ka püstised.
Kase väikesed tiivulised seemned (pähklikesed) valmivad urvas soomuste kaenlas õitsemisaasta sügisel. Kask võib oma kergeid seemneid tuulega üsna kaugele lennutada, olles üks esimesi puuliike, kes raiestikke ja metsatulekahjudest laastatud alasid asustab. Selliseid esmasasustajaid taimi kutsutakse pioneerliikideks.
Kase puit on kollakas- või roosakasvalge, veidi läikiv, elastne, võrdlemisi kõva. Pinnase suhtes on kased leplikud, kuid aiapuuna kaske kasvatades peab arvestama, et kaskede juurestik on maapinnalähedane ning nõudlikud taimed vajavad kase naabruses enam hoolt. Aru- ja sookask on külmakindlamaid puid kogu taimeriigis, kasvades ainsate looduslike puudena Islandil.
Arukase lehed on kahelisaagja servaga , rombjad, paljad, pisut nahkjad. Aastased oksad vahatäppidega, paljad. Puu ise võib sirguda kuni 35 m kõrguseks ja elada kuni 150 aasta vanuseks, kuuludes seega keskmise elueaga puude hulka. Raamatu "Eestimaa rekordid" andmetel on meie kõrgeim arukask 36-meetrine ning jämedaim ümbermõõduga 4,4 meetrit. Vanima puu elueaks hinnatakse enam kui 200 aastat.
Tihtipeale ei osata sookaske arukasest eristada. Eks nad ole ju mõlemad ühtmoodi tavalised ja nende kasutamisvõimalusedki on ühesugused. Kuid neil vahe tegemine polegi igakord nii keeruline. Kõigepealt võib märgata, et ühtedel kaskedel on oksad rippuvad, teistel aga rohkem taeva poole suunatud, teine on sookask. Siis võib kaugelt tähele panna veel puu tüve: sookasel on see peaaegu aluseni valge või siis vaid õhukese musta korbaga, arukasel aga paksu sügavate lõhedega korbaga juba üsna noores eas ja üsna kõrgele välja. Kui puule lähemale minna ja oksa lähemalt vaadelda, võib märgata, et sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud, kuid arukasel pole üldse karvu, on vaid vahatäpid. Sookase leht on ümaram, arukasel peaaegu rombjas. Ning lõpuks, ega nimesidki puudele päris juhuslikult panda - sookask kasvab niiskemas kui arukask. Urbasid on neil kahesuguseid: ühed on isasõitega, need ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad alles kevadel ja on isasurbadest lühemad. Kase vili on kahe tiivaga pähklike.
Madal kask on kaseperekonna liikidest üks tavalisemaid rabastuvates metsades, sooniitudel, madalsoos, siirdesoos ja isegi päris rabas. Harilikult on ta kuni inimesekõrgune põõsas, vaid harva veidi pikem. Tema tüvi ei kasva kuigi jämedaks, ta väga palju harunev. Teiseks on tema püstised oksad üpris tugevad ja jäigad, eriti võrreldes arukasega. Sagedamini võib madalat kaske kohata Eesti ida- ja edelaosas.
Madal kask kasvab Eestis katkendlikult, vaid sobivates kasvukohtades.
Vaevakase nimi viitab taime vaevalisusele, väikesel ja hädisele välimusele. Põlvepikkusena on ta enda kohta võimas puu ja puusakõrguseni ulatudes lausa hiiglane. See ei ole seepärast, et muld oleks kehv, valgust vähe või niiskust liiga palju – ta lihtsalt on selline oma tavaliste kasvutingimuste juures. Mõnikord ei ületa ka mitmekümneaastase puu kõrgus paarikümment sentimeetrit. Kuid viljakale mullale istutatult võib vaevakask teinekord isegi puukujuliseks kasvada.
Kuid igal juhul on ta väga huvitav rabataim. Oma kaunite tillukeste ümarate lehtedega tekitab ta jõhvikate otsijates alati sooja ja lähedase tunde. Temas on midagi, mis mõjub inimesele rahustavalt. Võib-olla on see tema visadus, millega ta asustab kõik niiskemad kasvukohad, visadus, millega seemned lendavad tuulega või ujuvad vooluvee abil kõikvõimalikesse mülkaisse. Ta kasvab nii madalsoos, siirdesoos kui ka rabas, lisaks veel rabastuvatel niitudel ja metsades, ka niiskes lodumetsas.
Omapärased on ka vaevakase lehed, nende järgi on hea seda liiki määrata. Need on tillukesed ja ümarad, läbimõõduga umbes üks sentimeeter. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus.

Kasutatatud materjalid:
http://bio.edu.ee/taimed
http://www.tba.ee/Lood/Kask.html

http://www.loodus.ee/el/vanaweb/

Koostas: Kaupo Kuresson 10A

Õp. Ly Valdmaa

Mis on kasemahl?

Kuidas võtta kasemahla?

Et teada saada, kas mahl juba liigub, on kõige mõttekam puu küljest väike oksake murda. Kui murdekohale tekib tilk, on õige aeg käes. Mahlakuuks peetakse aprilli, kuid soojal kevadel ei ole kuigi ebatavaline juba märtsikuine „saak“. Parima mahla saab 20-25 – aastaselt puult. Samuti saab magusamat mahla kõrgemail kohtadel kasvavatelt puudelt. Kui õige mahlapuu on leitud, tuleks käsitsi umbes 0.5 – 1 meetri kõrgusele maapinnast auk puurida, just nii kõrgele, et kogumisnõu hästi alla mahuks. Lehtpuust tuleks siis voolida umbes 30-40 cm pikkune tila ja selle ülaosasse lõigata 1 - 1.5 cm läbimõõduga soon, mida mööda mahl anumasse voolama hakkab. Tila peaks lööma tihedalt puu sisse, nii ei lähe mahla kaduma! Mahla võiks koguda puu võimalikult varjulisest küljest – nii ei soojenda päike anumasse nirisenud vedelikku liiga tugevalt ning see ei rikne nii kiiresti. Kaselt saab kuni 20 liitrit kevadist jooki. Pikapeale kogus väheneb kuni kaob hoopis. Kui puu on lõpetanud mahlaandmise või on lihtsalt isu otsas, tuleb tila august välja tõmmata ning lüüa selle asemele toorest lehtpuust voolitud punn. Augu täitmiseks võib kasutada ka aiavaha või kuusevaiku. Indrek Purdeots rõhutab, et ava peab saama korralikult suletud - sealtkaudu võib mädanik puud kahjustama pääseda.

Mis see kasemahl õieti on?

See on vesi, mille kasejuured maapinnast imevad, piki tüve üles rõhuvad ja milles eelmisel suvel talletatud varuained lahusena või uuteks aineteks kombineerituna üles okstesse (pungadeni) jõuavad. Selleks, et pungadest kasvaksid lehed. Mahla lastes juhib inimene osa voolust kõrvale. Puu ei tea, kas tal ongi pungi magusat mahla ootamas, ka talveune pealt maha saetud känd ajab järgneval kevadel mahla välja, sest juurestik jätkab ilmade soojenedes veel mõnda aega vanade varude arvel tööd. Võime pakutud võimalust kasutada ja kännu peale mahlalohukese õõnestada, ainult et prahti ja kuuejalgseid manulisi sigineb sinna “taldrikusse” tüütult palju.

Kas kasemahl on ka joojale kasulik?

Suhkrut sisaldab mahl tõesti vähe, enamasti alla 1%. Nii ei tasu temast siirupit aurutada: energiakulu on nii suur, et lusikatäis tuleb kallilt kätte. Aga kasemahl on puhas jook, kui teda puhtalt võtta ja hoida. See oli ta eelis vanal ajal, kui kevaditi maa sulamise ja suurvee aegu vesi mõneski kaevus sogaseks muutus, ja ka praegusel veevärgiajastul. Kasemahl on tervislik jook – konservantideta, “light”, kuid samas sisaldab ka kasvu- ja mineraalaineid. Kõige tervislikum on aga kasemahlal käimine ise, eriti kevadõhtul, kui õhk on täis salapäraseid hääli ja lõhnu. Kasemahl sisaldab C- ja PP-vitamiini, karotiini, suhkruid, rauda, õunhapet. Rahvaravis teatakse kasemahla kui head neeruturgutit, kevadisi mahlakuure soovitatakse reuma, podagra ja lihaspinge korral. Siinkohal aga ettevaatust neeru- ja põiekivide puhul: mahlajoomist tuleks alustada väikestest kogustest, mitte üle ühe klaasi korraga, sest kasemahl sisaldab aineid, mille toimel lahustuvad fosfaat- ja karbonaatsooladest tekkinud kivid ja organismis võib tekkida liiga äge reaktsioon. Kasemahl on ka tõhus kosmeetiline vahend: sellega nägu pestes muutub nahk pehmemaks ja heledamaks, juukseid loputades - eriti kui lisada mahlale paar tilka äädikat - muutuvad need siidiseks. Kask jookseb mahla kõigest paar nädalat, mahlaravi on aga soovitatav kauem teha ja siin tuleb appi hapendatud kasemahl - ka selles mahlas säilivad raviomadused.

Kuidas teha kasekalja?

Mahl villida puhastesse klaas- või plastpudelitesse (sobivad ka veekanistrid), maitse järgi võib sinna panna kas natuke rosinaid, peenestatud mustsõstraoksi ja/või pisut suhkrut. Hoida paar päeva toatemperatuuril, seejärel viia pudelid keldrisse või tõsta külmkappi ning hoida neid külili.

Vanarahvas kasemahlast

Olenevalt kevadest on mahlaaega kuni kolm nädalat: kui kask on hiirekõrvus, lakkab ka mahlajooks.
Külmal kevadel kestab mahlajooks kauem.
Mahla magusus sõltub ka kase okstest: allapoole rippuvate narmasokstega kasel on magusam mahl.
Mida külmem tali, seda magusam on kevadel mahl.
Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus.
Tikatud kask tuleb mahlavõtu lõppedes korralikult puupunniga sulgeda. Puuritud augu sulgemiseks kõlbab ka vaha.

Kasutatud kirjandus
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9904/mahlakask.html
http://www.sloleht.ee/(is1udx45ecfxyu55l00sftua)/index.aspx?id=155773
http://www.greengate.ee/index.php/ar03/04/index.php?page=1&id1=9230
http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=16822&number=480&rubriik=75

Koostas: Marten Saareoks 10a kl.

Õp. Ly Valdmaa

Kui palju kasvab meie metsades kaski?

Meie metsades enam levinud lehtpuud on kased. Nad armastavad valgust, kuid mullastiku suhtes pole väga nõudlikud. Arukask eelistab keskmiselt niisket pinnast, sookask kasvab aga niisketes (sageli soistes) kohtades. Kaasikuid leidub kõikjal üle Eesti, kuid sagedamini kasvavad kased koos teist liiki puudega.

Kasutatud kirjandus: Loodusõpetus 6.klassile

Koostas: Karl-Jürgen Kivi 6B klass

Õpetaja: Ly Valdmaa

Берёза в русской поэзии

Давно замечено, что между человеком и деревом существует незримая связь. Жизнь человека и дерева магически связываются неразрывно.Человек и дерево составляют как бы одно целое.Люди искусства связь между собой и конкретным деревом ощущают особенно чётко. Они способны воспринять его как существо, как личность.
Русский поэт Сергей Есенин написал очень красивое стихотворение о берёзе. Стихотворение «Зелёная причёска» поэтический диалог автора с берёзкой.

Зелёная причёска,
Девическая грудь,
О тонкая берёзка,
Что загляделась в пруд?

Что шепчет тебе ветер?
О чём звенит песок?
Иль хочешь в косы-ветви
Ты лунный гре ешок

Открой, открой мне тайну
Твоих древесных дум,
Я полюбил печальный
Твой предосенний шум.

И мне в ответ берёзка:
«О любопытный друг,
Сегодня ночью звездной
Здесь слёзы лил пастух.

Луна стелила тени,
Сияли зеленя.
За голые колени
Он обнимал меня.

И так, вздохнувши глубоко,
Сказал под звон ветвей:
Прощай, моя голубка,
До новых журавлей».

Составитель: Эвелин Кралле 9а
Руководитель: Варье Ауле

Mis on "kaseurvaplaaster"?

Lihtne on jätkata ühiskonna traditsioone ja tõekspidamisi ning kasvatada lapsi vitsahirmus. Aga … “head lapsed kasvavad vitsata”? Mida vastasid meie abituriendid küsimusele: ”Mis on kaseurvaplaaster?"
*S.o. plaaster, mida ei panda katkise koha peale, vaid mis võib ise mõne koha
katki teha.
*Kask > puu > oks > vits
plaaster > haava peale panemiseks > ravimiseks. Seega raviva toimega vits ulakuste vastu.
*Kasevitsakimp vanast ajast parandamaks laste käitumist ja olemist. S.o. vits lapsele, kes on teinud pahandust ja plaaster on n.ö. pahanduse ravi.
*Vist kerge vits. Ei ole selle teemaga eriti tuttav.
*Vanemate rumalus ja mõistmatus lapse suhtes, millega näidatakse oma võimu ja üritatakse last kasvatada nagu looma.

Siit peaks kooruma vastus küsimusele, kas lapsi kasvatada vitsaga või mitte.

Koostajad: 12.klassi õpilased
õp. U. Siimsoo

Kase mõõtmine

Jaanika, Moonika ja Katrin kaske kallistamas

Miks kaseriisikas kasvab kase all?

Kased moodustavad mükoriisat väga paljude seeneliikidega. Kase all võib näha nii punavaid täpilisi kärbseseeni, kui ka mitmesuguseid puravikke (kasepuravik, pomerantspuravik, valge ja must puravik, kõivu-kivipuravik). Samuti ka mitmeid pilvikuid (kasepilvik, haisev pilvik, kollane ja tellispunane pilvik, õrn ja kahkjas pilvik) ning riisikaid.
Kaseriisikat teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad, mille läbimõõt võib ulatuda kuni 12 cm-ni on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.
Värskelt on kaseriisikad on mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada, ning vett aeg- ajalt vahetades või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.
Peale nimetatute võib kase alt leida veel teisigi riisikaid, mis moodustavad mükoriisat paljude puuliikidega, sealhulgas kaskedega, näiteks valge ja lõhnav riisikas, tõmmu ja pruun riisikas, harjas-, näsa-, mülgas-, väävel- ja tavariisikas.

Mükoriisaseened on taimedele mitmeti kasulikud: seened varustavad taimi mullas leiduvate mineraalainetega. Ektomükoriisaseened suudavad hõlpsasti kätte saada nii mineraalset kui ka lihtsamat orgaanilist lämmastikku ja fosforit. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone, nagu fosfaatioon.

Mis kasu saab seen kooselust taimega? Kõik heterotroofsed organismid olenevad peaaegu täielikult taimset päritolu süsinikuühenditest. Mükoriisaseened saavad suhkruid elustaimest vahetuse põhimõttel. Lehtedes fotosünteesil tekkivad suhkrud muudetakse sahharoosiks, mis juhitakse mööda floeemirakke alla juurtesse. Seene- ja taimeraku vaheruumis lagundatakse sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse edasi seende. Loe veel mükoriisast

Kasutatud materjal: http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9908/riisikad.html

Koostas Harvis Mill 10. klass

Õp. Ly Valdmaa

Mida lugeda veel kasest?

Masing, V., Rebane, H. Kase aasta. Avita 1966
Relve, H. Puude juurde. Eesti Loodusfoto 1998
Eesti taimed

Kase kasutamine rahvameditsiinis

Juba ammu teati, et kase juurest saavad abi kurnavast haigusest paranevad inimesed. Ka stressis inimestele on kask asendamatu. Kasepuust lõigatud klotsid või kettad aitavad toas leevendada ka nohu.

Pahk (-paksend kase tüvel) (must pässik)
Varem kasutati musta pässikut rahvameditsiinis mao- ja soolehaiguste ning vähktõve puhul. Praegu kasutatakse teda abivahendina pahaloomuliste kasvajate ravimisel. Viimaste ravimisel tarvitakse ka must pässiku teed pulbristud droogist või must pässiku ekstakti.
Kasetoht
Kasetohust aeti kasetõrva e. tökatit, mis aitas ka nahahaiguste vastu.
Mahl
Kevadise mahlajooksu ajal joodi mahla värskelt ja sellest tehti mahlakalja. Kasemahl sisaldab vitamiine, taimseid hormone, saponiine, suhkruid, rauda orgaanolisi happeid.
Kasemahla kasutatakse rahvameditsiinis erinevate haiguste puhul.
Näiteks: Avitaminoos- Valge kask /1klaas 1-3 korda päevas
Kuseerituse halvenemine- Valge kask / 1klaas 2-3 korda päevas
Podagra- Valge kask / 1klaas 3korda päevas
Üldise immuunsüsteemi vastupanu langus haigustele- Valge kask / 1klaas 3korda päevas.
Kasetuhk
Ajal, mil pesu leelisega (lehelisega) pesti, hinnati kasetuhaleelist üheks paremaks. Lehelis ehk puutuhaleotis on igivana pesemis vahend, mida on tuntud mitmel pool maailmas. Lehelisega on pestud nii pesu kui haritud ihu.

Kasepungad
Märtsilõpul ja aprilli algul on õige aeg koguda paisunud kasepungi. Kaseokstelt roobitsetud pungadest saab valmistada teed või leotist alkoholis.
Kase pungadel on röga lahtistav toime.
Vanasti võeti sisse mõni tilk kasepungaleotist kõhuvalu puhul.

Kasutatud materjalid: Loodusajakiri.http://www.loodusajakiri.ee/,
Terviseleht. http://www.terviseleht.ee,
Vadigild. http://www.vadigild.ee/
Maksimarket. http://www.maksimarket.ee/

Koostas: Triin Tiidemann 10a klass

Juhendas: Ly Valdmaa

Mis on ksülitool?

Biokeemiline lühiankeet
Ksülitool on looduslik magusaine, mida tööstuslikult toodetakse lehtpuu, tavaliselt kasepuidust. Sageli nimetatakse ksülitooli ekslikult kasesuhkruks. Täpne nimetus on ikkagi suhkuralkohol. Nimelt on ksülitooli molekulis viis süsiniku aatomit ja keemiliselt päritolult kuulub see ühend polüalkoholide hulka. Ehkki nimetus reedab seost alkoholidega, puudub ksülitoolil igasugune joovastav mõju. Välimuselt on tegemist kristalse värvitu pulbriga, mis erakordselt hästi vees lahustub. Ksülitooli leidub banaanides, kasemahlas, pihlakamarjades, maisitõlvikutes ja teistes taimesaadustes. Ksülitooli moodustub vaheühendina ka inimorganismi ainevahetuses.

Teenekas E 967
Lisaainena E 967 on ksülitooli teenete loetelu aukartust äratav. Ksülitool on tehislik magusaine, niiskusesäilitaja, stabilisaator, emulgaator ja paksendaja. Sõltuvalt toiduainest võib ta täita paljusid ülesandeid.
*Tehismagusainena annab see ühend toidule magusa maitse; magususelt on ta võrdne sahharoosiga. Ksülitool talub edukalt kuumutamist.
*Niiskusesäilitajana takistab ksülitool toiduaine kuivamist välisõhu toimel ja aitab tootes vett hoida. Selle omaduse on avastanud ka nahahooldusvahendite tootjad, kes lisavad ksülitooli niisutuskreemidele.
*Emulgaatori ja stabilisaatorina seob ksülitool toidus kaks või enam segunematut ainet ühtlaseks seguks ning säilitab selle omadused.
*Paksendaja rollis võimendab see polüalkohol toidu viskoossust: suurendab toiduosakeste omavahelist kleepuvust.
Milles peitub ksülitooli nüüdisaja suur populaarsus?

Meditsiinis on ksülitooli kasutatud aastakümneid. Põhjus on selles, et meie organism omastab ksülitooli suhteliselt aeglaselt. Ksülitoolist on võimalik vähese glükoosikoguse süntees inimorganismis. See on üks põhjus, miks ksülitooli kasutatakse ka suhkurtõve korral suhkru aseainena. Eks paljudel on minevikust veel meeles ksüliidiga küpsised ja limonaad, mis olid määratud diabeetikutele. Sageli ostsid ja tarbisid neid tooteid ka teised inimesed.
Magususelt on ksülitool võrdväärne suhkruga. Erinevalt suhkrust tekitab ksülitool suus meeldiva värskendava külmatunde. Ksülitooli populaarsuse aga on kindlustanud just närimiskummid. Igaõhtustest tüütuseni korduvatest telereklaamidest teavad kõik televaatajad - nii väikesed kui suured, nii hammastega kui ilma, et pärast söömist on kasulik närida ksülitooli sisaldavat nätsu. Miks? Eks ikka selleks, et neutraliseerida suhkrutest tekkivat happerünnakut. Suus elutsevad mikroorganismid muudavad suhkru juba mõnekümne sekundiga orgaanilisteks hapeteks. Viimased põhjustavad pH languse e. keskkonna happelisemaks muutumise ja sellest ka vastav termin - happerünnak. Ksülitooliga närimiskummid aitavad happerünnakule vastu seista mitmel viisil. On kindlaks tehtud, et suuõõnes elutsevad bakterid ksülitooli ei omasta. Veelgi enam - ksülitool on võimeline tungima bakterirakkudesse, pärssides nende kasvu ning paljunemist. Ksülitool mõjub tõhusalt eeskätt hambakaariest tekitavatele mikroorganismidele. See polüalkohol toimib bakteritele valikuliselt - ellu jäävad kaariest vähem soodustavad bakterid. Uuringud on tõestanud, et ksülitooli tarvitaja hammaste pinnal asuvad mikroobid ei ole hammastele nii kahjulikud. Lisaks sellele soodustab ksülitool süljeeritust, mis omakorda täiendavalt puhastab hambaid. Ka on nätsu närimisel hambaid mehaaniliselt puhastav toime. Juba tekkinud hambaaugud ksülitooli toimel muidugi kinni ei kasva, kuid algav häire hambaemailis võib taandareneda. Ksülitool lihtsalt aitab suuõõne kaitsesüsteemil paremini maksvusele pääseda. Loomulikult ei asenda ksülitoolinäts ei hambaharja ega regulaarset hammaste kontrollimist, kuid see on siiski oluline lisavõimalus hammaste tervishoiuks. Kui tarvitada ksülitooli sisaldavat närimiskummi ning toidukordade vahel loobuda suhkrut sisaldavatest maiustustest, siis võivad hambad kaariesest oluliselt puutumata jääda. Ja nii soovitavadki hambaarstid üha rohkem ksülitooliga nätsu kasutamist. Iseenesest polekski selles midagi paha, kuid suures ksülitoolivaimustuses terenduvad ka mitmed ohud.

Liialdamise tagajärjed
Ülisuurtes kogustes ksülitooli söömine võib lisaks kõhulahtisusele tekitada teisigi probleeme.
*Esiteks: ksülitool mõjutab mitme suus leiduva ensüümi aktiivsust. Nii häirub ksülitooli liia mõjul sülje amülaasi normaalne tase. Sülje ensüümid on aga esmased bioloogilised kaitsebarjäärid.
*Teiseks: ksülitool toimib suus bakteritele valikuliselt – ellu jäävad esialgu kaariest vähem soodustavad bakterid. Siin peitub aga oht: mikroobimaailmas on hästi tuntud tõde, et bakterid kohastuvad kiiresti kõikvõimalike, ka neile ebasoodsate keemiliste ühenditega. Arvatavasti pole ksülitoolgi mingi erand. Nii pole välistatud, et inimesed võivad tulevikus seista silmitsi ebameeldiva õega: osa kaariest tekitavaid baktereid on ksülitooli suhtes täiesti tundetud.

Kasutatud materjalid:
http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,4,40
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/urmas.html
http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=102
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/23/kasu.htm

Koostas Marten Saareoks 10. klass

Õp. Ly Valdmaa

Veel kasetohust

Noorte arukaskede koor on pruun. Täiskasvanud arukase valge koor on kaetud mustade täpikestega, vanemate puude tüve alumine osa on kaetud korbatanud koorega, mida läbivad ülalt alla sügavad rõmed. Valge koorega puid leidub põhjapoolkeral ainult kaskede peres. Ent kasedki pole kõik valgetüvelised: toht võib olla kollane, roosa, pruun, hall või raudkasel isegi peaaegu must. Teisalt – kasetohtu meenutab ka amuuri toominga läikiv oran'z-pruun koor.
Kuidas kask tohtu kasvatab?
Kui toht kasetüvelt eemaldada, siis tuleb nähtavale pruunikaskollane aluskoor: see on korgi põhikude e. korgiparenhüüm. Tohu ja korgiparenhüümi rakke toodab nende kudede piiril olev õrn korgikambium, mis pole palja silmaga nähtav. Et kase kasvu mitte pidurdada, püüti vanasti tohuribade võtmisel hoiduda aluskoort vigastamast. Umbes seitsme aasta jooksul kasvatas korgikambium kooritud kohale uue tohu.
Tänapäeval tohib tohtu koorida ainult surnud, langetatud või raiumisele määratud puudelt, sest elusatelt kaskedelt isegi väga ettevaatlikult tohtu võttes rikume puude ilusad valged tüved väga pikaks ajaks: kooritud kohad muutuvad pruuniks ja hiljem mustaks. Et juba tehtud pahandused paljude silma ei riivaks, oleks käidavates kohtades hea rikutud tüved valge värviga üle võõbata.
Kas valge toht tuleb kasuks ka puule endale?
Kevaditi tekivad puukoorele külmalaigud. See on koorepõletik, järskude temperatuurikõikumiste kahjustus, mis tekib siis, kui selgel päeval on soe, öösel aga külm. Päikese pool soojeneb koor sedavõrd, et seal algab elutegevus. Puhkeolekust väljunud koore elusad koed on aga õrnad ning ei talu järske temperatuurimuutusi. Peened oksad soojenevad ja jahtuvad ühtlaselt, kuid tüvedes on erinevused suured. Halva soojusjuhina kaitseb tüvesid korp. Kaskede valge toht on siin eriti tõhus, sest ta peegeldab väga hästi valgust. Nii ei ole karta kiiret päikesepoolset soojenemist. Aednikud kasutavad koorekahjustuste vältimiseks sama põhimõtet, võõbates viljapuude tüved lubja või värviga valgeks.
Siledal kasetohul on väikesed kriipsukesed…
Pragudeta toht on nii tihe, et ei lase läbi isegi õhku. Koorekambiumite ja niine elusad rakud vajavad aga hingamiseks hapnikku. Õhuvahetust nende kudede vahel tagavad koores olevad lõved, mis on peentel okstel näha väikeste ümmarguste täppidena. Oksa ja tüve jämenedes venivad need mõne sentimeetri pikkusteks triibukesteks. Lõvi on õhuruumikeste kogum kobedas koes, kust gaasid läbi pääsevad. Erinevalt teiste puude koorest ei lase toht hästi läbi ka niiskust, seetõttu kipub toores ja koorimata saematerjal suvel kiiresti riknema. Kasepuude kuivatamiseks kasutatakse vajadusel juttimist – kooritakse pikitriibud puiduni välja.
Miks teeme kaske joonistades tüvele rõhtsad triibud?
Seal, kus oks tüvele kinnitub, moodustuvad tohule tugevad, mõlemalt poolt alla suunduvad tumedad kurrud e. kulmud. Oksa kuivades ja varisedes jääb tüvele arm, tüügas kasvab aga vähehaaval puidusse. Oksaarmi kulmudevahelist nurka mõõtes saame kaudselt kindlaks teha, kui sügaval puidus umboks paikneb: mida suurem on kurdudevaheline nurk, seda sügavamal ja seda peenem on peitunud oks. Umbokste sügavust on oluline teada neil, kes hindavad kasepaku väärtust. Aga tumedad oksaarmid paistavadki kaugelt tumedate triipudena ja laigukestena valgel tüvel.

Kasutatud kirjandus:
Keppart, Vello. Valge kasetohu saladused – Eesti Loodus 1999 nr. 9
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/

Koostas: Jaanika Udam 10A

Õp. Ly Valdmaa

Kase levikuala

Arukase levikuala on väga laialdane. Kasvab looduslikult kogu Euroopas, idas ulatub kuni Siberi lääneosani, põhjas kuni tundrani. Metsa vööndis kasvab segapuistus segus okaspuudega peamiselt hariliku kuusega, samuti haavaga. Raiesmikel, põlendikel ja vanadel künnimaadel moodustab sageli puhtkaasikuid. Eestis sage puu. Kasvab puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades peaaegu kõikides kooslustes. Kase enamusega puistud moodustavad 30,2% Eesti metsadest, olles männi enamusega puistute järel teisel kohal. Kõige rohkem kaasikuid kasvab meil Ida- ja Kirde-Eestis, hoopis vähem Kagu-Eestis.
Areaal e. levila – mingi taksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud isendite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne areaal hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida
Kasutatud materjalid:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/arukask.htm
http://www.hot.ee/mst1/sonastik.doc

Koostas: Katrin Kivi 10. klass

Õp. Ly Valdmaa

Miks tekivad kase otsa "tuulepesad"?

Talvel, kui puud on raagus, hakkavad teiste seas silma rohkete “pesadega” kased. Eemalt võiks oksamütakaid kasevõras pidada künnivareste kolooniaks, sageli on nad just varesepesa suurused. Mitmed rahvad on nimetanud selliseid moodustisi nõialuudadeks, tuulepesadeks, tuuleluudadeks…
Kuidas tuulepesad tekivad? Jättes pesadega kase meelde ja kui minna tema juurde tagasi kesksuvel, kui puu on lehes. Siis võib seal näha, et tuulepesa lehed on kipras ja pisut allapoole kooldunud ning nende pinda katab valkjas kirme. See on seeneniidistik, mille peal arenevad eoskotid ja viimastes eosed, mida tuul laiali kannab. Kotteosed talvituvad koorepragudes ja pungasoomustel ning nakatavad kevadel puhkevaid pungi. Nii arenevad haiged võrsed, mis võivad anda alguse uue tuulepesa tekkele. Seeneniidistik elab koore all aastaid ja põhjustab üha uute uinuvate pungade puhkemist. Neist kasvavad võrsed ei puitu täielikult, on külmaõrnad ja surevad. Nii tiheneb tuulepesa aasta-aastalt ja võib kasvada isegi üle poole meetri laiuseks. Mõnikord on ühel kasel palju tuulepesi, isegi mitukümmend.
Seeneuurijad teavad, et tuuleluudsust (nõialuudsust) põhjustab aru- ja sookaskedel kottseen perekonnast Taphrina (liiginimega Taphrina betulina). Eestikeelset nime polegi sellele seenele antud.
Kas tuulepesad on ohtlikud? Kas neid peaks tõrjuma? Metsades, parkides ja nurmedel leiduvaid tuulepesi on huvitav vaadata ning tuulepesapuud püüavad pilku ka maastikus. Seepärast võiks neid omapärase loodusnähtusena säilitada. Teine lugu on aias, kus sama perekonna seened (T. wiesneri ja T. pruni) põhjustavad tuuleluudsust kirsi-, kreegi ja ploomipuudel. Viljapuudest tuleks küll tuulepesad välja lõigata. Parasiitseened elavad enamasti kindlatel taimeliikidel ja -perekondadel, nii et kaskedelt nad viljapuudele üle ei kandu.

Kasutatud kirjandus:
http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/tuulepesad.html

Koostas: Karmen Valk 10.klass

Õp. Ly Valdmaa

Kuidas kask endale valge koore sai? (legend)

Õige vanal hallil ajal, kui kasel ei olnud veel valget koort, vaid see oli tumepruun nagu pihelgal, elanud vaene kalamees oma väikese tütre Kaiega. Kaie ema oli ammu surnud. Loe edasi.

Jaanika Udam 10A
õp. Ly Valdmaa

Milleks kasele valge koor?

Sõrme vastu tohtu vajutades tunned kohe, et see on vetruv ja sitke. Kui koort ettevaatlikult küünega kraapida, ilmub selle alt nähtavale kreemikas kiht. Järgnevad roosakad ja viimaks rohekad kihid. Tegelikult koosneb kase koor umbes kaheteistkümnest pealistikusest kihist. Niisugune tihe, mitmekordne kate on kasele tõhusaks kaitseks enamike kahjurseente- ja putukate vastu. Toht kaitseb ka suurepäraselt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Ta väldib teistest puukoortest paremini vee aurumist tüvest. Kase toht kaitseb puud nii liigse külma kui kuuma eest. Suvel peegeldab helendav pind tagasi enamuse päikesekiirgusest ega lase tüvel üle kuumeneda. Talvel suudab kask üle elada külma näpistusi, mida teised puud välja ei kannata. Mõõtmised on näidanud, et kask talub kuni 60º pakast.

Kasutatud kirjandus: Relve, H. „Puude juurde“. Eesti loodusfoto 1998
Koostas: Jaanika Udam 10A

Õp. Ly Valdmaa

Laulusõnad

Kask

Üks kask meil kasvab õues,
Just maja ukse ees,
See oli lapsepõlves
Mu armas seltsimees.
Ta andis vilu varju,
Ta mahl mind kosutas,
ta kohin sagedasti
mu südant jahutas.

Kui suureks sain, siis pidin
Ma kottu lahkuma.
Ma tahtsin viimast korda
Ta all istuda.
Ta lehed kohisesid,
Kui lausuks salaja:
Jää, sõber, isamaale,
Siit leiad rahu sa!

Nüüd olen kaugel ära
Ja mõnda vaeva näind,
Ja mõni kallis lootus
On mulle tühjaks läind.
Ei kase kohin taha
Mu meelest kaduda,
Kui kostaks minu kõrva:
Siit leiad rahu sa.

Sõnad on W. Mülleri järgi mugandanud Karl Eduard Malm.
Viisi on kirjutanud Franz Schubert.

Laulusõnad otsis üles Helerin Mõttus 7.klass
Õp. Helle Saluveer

Vanasõnad kasest

Kasepuu tuleb raiuda vanakuul, kuusepuu noorelkuul.
Kask on saksa vask.
Tamm talupoja raud, kask vaese mehe vask.
Ega kase kännu pial kuuse käbi kasva.
Kasejuust ja tedreleib on lapse rohi.(jonnimise kohta)
Kasemahl on magus, aga kasevits on valus.
Küll kask kasvatab ja paju painutab (halva lapse kohta)
Paha lastelle ja ülekohtutelle on jumal kaseoksad loonud.
Äi kaseoks löö kellegi konti katti mette.
Pealejaanipäevane kask ja leeritud tüdruk ei lõhna.

Eesti rahvaluule

Vanasõnad otsis Liis Toomsalu 7.klass
Õp. Helle Saluveer

Meie kase sõbrad

Triin, Kerli, Jaanika, Moonika, Katrin, Harvis, Marten, Kaupo. Kaduma on jäänud Karmen.